Vabatahtlik tegevus

From Emsl

Olulised arengud 2008-2009

Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse tegevused viimasel kahel aastal, mõistagi koostöös paljude toetajate ja partneritega ning vabatahtlike kaasabil:

• 3-4 aprillil 2008 III vabatahtliku tegevuse foorum „Vabatahtlike roll ühiskonnas“ Tartu Ülikooli Raamatukogu konverentsisaalis. Toetasid Siseministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu (Sotsiaalministeerium). IV foorum on plaanis korraldada 2011 aasta alguses ja see oleks Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta avaüritus Eestis.

• Rahvusvahelist vabatahtlike päeva (5 detsember) tähistatakse üleriigilise vabatahtlike tunnustamisüritusega, mille patrooniks on Vabariigi President. Teemade ja tunnustatavate kohta teeb otsused 10 liikmeline eri sektorite esindajatest koosnev komisjon. 7 detsembril 2008 toimus tunnustamisüritus Tallinnas Hobuveskis ja ETV tegi sellest tunnisajalise otseülekande. 6 detsembril 2009 toimus tunnustamisüritus Tallinnas Õpetajate Majas. Mõlemal aastal pälvisid tunnustuse 15 vabatahtlikku. 2010 aastal soovitab president tunnustamisürituse korraldada väljaspool Tallinnat, näiteks Tartus. Tunnustamisüritused väärtustavad vabatahtlikku tegevust ning samuti aitavad seda propageerida, pälvides suure meediatähelepanu. Toetajateks on olnud Siseministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu (Sotsiaalministeerium), Eesti Rahvusringhääling, Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

• 2008 ja 2009 aastal viisid Emor, Praxis, Kristina Mänd ja Laidi Surva VTA koordineerimisel ja rahastamisel esmakordselt läbi uuringu „Vabatahtlikus tegevuses osalemine Eestis“. Uuringu tulemused näitasid, et pooled Eesti elanikest on olnud kas omaalgatuslikult või organisatsioonide kaasamisel vabatahtlikud, kuid neist 80% on väheaktiivsed, tegutsedes ühekordselt ja lühiajaliselt. Uuringu küsitlust on kodanikuühiskonna arengukava järgmise nelja-aastase perioodi kestel vajalik korrata, et saada teada vabatahtlikkuse maastikul toimuvad muutused ja trendid.

• Mõlemal aastal toimusid teavituskampaaniad. 2008 aastal ilmus Eesti Päevalehe vahel vabatahtliku tegevuse teemaline infoleht (tiraaž 36 000 eksemplari) ning toimusid infopäevad Tartus, Tallinnas, Jõhvis ja Pärnus. 2009 aasta detsembri alguses toimus sotsiaalkampaania „Üks samm eneseteostuseni“, mille eesmärgiks oli juhtida inimesi Vabatahtlike Väravani www.vabatahtlikud.ee. Kampaania peamisteks kanaliteks olid teleklipp ETV-s ja Kanal2-s, raadioklipp Raadio 2-s ja Vikerraadios, 25 välimeedia piilarit (20 Tallinnas ja 5 Tartus) ning bänner EPL Online-is. Toetajad olid Siseministeerium, Eesti Päevaleht, Europe Direct Pärnumaa Infopunkt, Jõhvi Noortekeskus, Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlaud, Tartu Linnaraamatukogu, Kanal2, ClearChannel, EPL-Online, FowardsStudio jt.

• VTA toimetab ja haldab Vabatahtlike Väravat www.vabatahtlikud.ee. Värava eesmärgiks on koondada vabatahtliku tegevuse kohta käiv informatsioon ühte kohta, pakkudes lugemisvara, viiteid ja kuulutusi vabatahtlikuna tegutsemise võimaluste kohta. Värav valmis 2008 aasta detsembris ning 2009 aastal täiendati seda nii sisuliselt kui ka vormiliselt. Värava juurde kuuluvad vabatahtliku tegevuse teemalised infolistid. 2009 aasta jooksul toimus väravas üle 31 000 külastuse rohkem kui 18 000 külastajalt ning 160 773 leheküljevaatamist. Väravas avaldatud vabatahtlike otsimise kuulutusi on võimalik kuvada ka teistel kodulehtedel ja täna teeb seda näiteks CV-Online. Värava toetajad on Haridus-ja Teadusministeerium ning Siseministeerium.

• Käivitatud ja arendamisel on võrgustik, mille eesmärgiks on vabatahtlikke kaasavate ühenduste informeerimine ning nende arvamuste ja ettepanekute kogumine valdkonna toetamiseks ja arendamiseks, samuti ühendustele võimaluste pakkumine omavaheliseks koostööks ja kogemuste vahetamiseks. Läbi on viidud küsitlusi ning korraldatud võrgustikuüritusi. Erilist äramärkimist väärib 4 detsembril 2009 Tallinnas Viru konverentsikeskuses toimunud minikonverents „Vabatahtlik kui sotsiaalne investor“. Võrgustikutegevusi toetab Siseministeerium, minikonverentsi toetas ka Swedbank.

• VTA osaleb Euroopa Vabatahtlike Keskuse (CEV) tegevustes ning vahendab nende käest saadavat informatsiooni sihtrühmadele Eestis. VTA on alates 2007 aastast CEV täisliige. CEV on võrgustik, mis ühendab 74 riiklikku ja regionaalset vabatahtlikke koondavat ja vabatahtlikku tegevust arendavat organisatsiooni 27 riigist. Võrgustiku peamine eesmärk on vabatahtliku tegevuse propageerimine ja esindamine Euroopa Liidu poliitikate kujundamisel.

• Vabatahtlike kaasamise ja juhtimise koolitused. 2008 korraldas VTA Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusel 2 kahepäevast baaskoolitust ning 2 kahepäevast koolitust kogenud vabatahtlike juhendajatele. 2009 aastal tekkis koolituste korraldamises paus, 2010 aastal tellivad mõned organisatsioonid ise koolitusi, rahastajaks on Norra Vabaühenduste Fond.

• 2009 aastal töötas VTA välja vabatahtliku passi – töövahendi, mis aitab vabatahtlikul teadvustada oma vabatahtliku tegevuse käigus saadavaid oskusi ja kogemusi, neid kirjeldada ning esitleda. VTA tutvustas vabatahtliku passi mitmetel üritustel Eestis ja CEV rahvusvahelisel konverentsil Rootsis. Järgmise sammuna on vajalik luua võimalus vabatahtliku passi Vabatahtlike Väravas elektrooniliselt täita. Toetanud on Siseministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Ka CV-Online propageerib vabatahtlikuna omandatud oskuste ja kogemuste kirjeldamist oma CV-de ankeedis.

• Vabatahtliku tegevuse hea tava on põhimõtete ja info kogum, mis aitab vabatahtlikel ja neid kaasavatel organisatsioonidel omavahelisi suhteid korraldada ning hästi hakkama saada. Hea tava vajab senisest rohkem levitamist ja teavitamist. Toetas Siseministeerium.

• Koostamisel on organisatsioonidele mõeldud vabatahtlike juhtimise käsiraamat. Toetab Siseministeerium.

• 2009 aastal moodustas VTA kuueliikmelise vabatahtliku tegevuse nõukoja, mis ühelt poolt annab nõu VTA-le kui ühendusele ning teiselt poolt teeb ettepanekuid vabatahtliku tegevuse kui valdkonna arendamiseks. Nõukoja tegevust toetavad Norra Vabaühenduste Fond ning Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

• 2011 on Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta. Eestis on aastat koordineerivaks asutuseks määratud Siseministeerium. VTA korraldas 2009 lõpus kaks fookusgruppi, et koguda arvamusi ja ettepanekuid aasta ettevõtmiste kohta. Siseministeerium ja VTA plaanivad korraldada laiema avatud ideede konkursi aasta ürituste kohta. Aasta ettevalmistamiseks ei ole Euroopa Komisjon liikmesriikidele vahendeid eraldanud, 2011 saadaolevate vahendite kasutamiseks tuleb Siseministeeriumi koordineerimisel taotlus koostada. Palju informatsiooni Euroopa aasta kohta tuleb CEV-ilt.

Olulisemad vajadused

• Vabatahtlik tegevus on valdkonnaülene, väga laialdane ja mitmekesine nähtus. Vajadused vabatahtliku tegevuse toetamise ja arendamise järele erinevad sihtgrupiti (vabatahtlikud, ühendused, avalik sektor, ettevõtted), piirkonniti (kohalik, maakondlik, üleriigiline ja rahvusvaheline tasand) ja tegevusvaldkonniti (noorsootöö, sotsiaaltöö, keskkonnakaitse, päästetööd jne). Mõned vajadused on täna tegijate ning vahenditega kaetud, aga mõned ei ole. Tarvis on praegune seis korralikult kaardistada ning otsida ühiselt lahendusi ja ressursse. Samuti on vajadus valdkonnas toimuva koordineerimise järele laiemalt kui ainult KATA raames, et vältida tegevuste dubleerimist ja seeläbi ressursside raiskamist.

• Kohalike vabatahtliku tegevuse kontaktpunktide vajadusest räägivad paljud. Üht-teist teevad MAK-id. Nende konsultandid oskavad anda nõu ja viiteid informatsioonile. VTA teeb nendega koostööd info levitamise ja koolituste/ürituste korraldamise vallas. Kuid MAK-id ei jõua suhelda kõigi huvilistega individuaalselt ega võtta enda peale vahendustegevust – vabatahtlike ja ühenduste omavahelist sobitamist. Siin vaadatakse tihti VTA poole, kuid ütlen ausalt, et meil ei ole kavas sellega tegeleda. Meie tegutseme jätkuvalt üleriigilisel ja valdkonnaülesel tasandil ning alates 2010 aastast keskendume ennekõike vabatahtlikke kaasavate ühenduste suutlikkuse kasvatamisele ja vabatahtlike kaasamiseks soodsa keskkonna loomisele. Aastal 2000 loodi kohalikud vabatahtlike keskused projektipõhiselt EL rahastusega ja see ei olnud jätkusuutlik tee. Leiame, et kohalike kontaktpunktide loomine ja jätkusuutlikkus tuleb paremini läbi mõelda ning kaasata/aktiveerida kohalik võim ja rahastus. Hetkel ei ole piisavalt läbi mõeldud, millised on kohalike kontaktpunktide eesmärgid ja mida soovitakse saavutada.

• Riigieelarveliste vahendite kasutamine tuleb paremini ja pikemas perspektiivis läbi mõelda. Mõnede käivitatud tegevuste jätkamiseks on vahendeid jagunud mitmeks aastaks, mõnede jaoks aga väikeste juppide kaupa. Ei piisa ainult tegevuste käivitamisest või vahendite väljatöötamisest, tuleb kavandada ka jätkutegevused. Siin saab ühe näitena tuua vabatahtliku passi – töötasime välja, korraldasime tutvustavad üritused, aga rohkemaks pole hetkel ressurssi. Nüüd kirjutab VTA projekte, et saaks edasi minna. Teiseks, kui toetust soovitakse laiendada uutele sihtrühmadele ja piirkondadele (näiteks kohalikud kontaktpunktid) siis on tarvis täiendavaid vahendeid. Olemasolevaid asju ei saa pooleli jätta, see oleks ebamõistlik raiskamine.

• Vabatahtliku tegevuse väärtuseks on mitmete uuringute tulemusena hinnatud 3 miljardit krooni aastas. Kui vabatahtlikud ei tegutseks, siis tuleks see 3 miljardit eraldada riigieelarvest või leppida elukvaliteedi halvenemisega. Veel näitavad uuringute tulemused, et vabatahtliku tegevuse potentsiaal on veelgi suurem (sellele viitab kommentaaride rubriigis ka Agu). Selleks, et „maas vedelevat“ vabatahtlike ressurssi paremini kasutada, soovitab VTA suunata rohkem vahendeid vabatahtlikke kaasavate ühenduste suutlikkuse tõstmisse. Äsja VTA korraldatud küsitlus ühenduste seas näitab, et püsib vajadus informatsiooni, kogemuste vahetamise, koolituste ja koostöö järele. Ühendustele tuleks sarnaselt ettevõtetega võimaldada näiteks koolitustel osalemise rahastamist EAS kaudu ja käivitada muid sarnaseid programme.

• 2011 Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta ettevalmistamine Eestis on praegu üsna tagasihoidlik. Siseministeerium suhtleb Euroopa Komisjoniga ja tegeleb ettevalmistuste formaalse poolega – taotlus, eelarve jmt. VTA aitab koguda ideid, arvamusi ja ettepanekuid. Mõlemad teevad seda oma igapäevatööde kõrvalt. Juba praegu on tarvis luua projektijuhi ametikoht, kes keskendub aasta ettevalmistamisele. Mitmed ühendused on ilmutanud soovi ja valmidust ühiseid sõnumeid välja töötada ja levitada ja seda on tarvis koordineerida.

• Püsib ka vajadus seadusandlike täienduste ja/või muudatuste järele (analüüsid tehtud 2003 ja 2005). VTA ja Siseministeerium tegelevad juhendite loomisega praeguses seadusruumis toimetamiseks (ühenduste ja vabatahtlike vahelised suhted), kuid seadused tuleb läbi vaadata.

Seonduvad kommentaarid

Tere,

Vabatahliku tegevusega seonduvalt näen vajadust, et piirkondlikult oleks vaja välja arendada keskused, mmis hakkavad vabatahtlikke koondama, arendama, neile tööd vahendama jmt jne. Seni on loodud küll üsna tugev dokumentide alsu selleks, aga tagaplaanile on jäänud vabatahtlike kaasamsie ja rakendamise võimalsute pakkumine ja nende motiveerimine. Vabatahtlikud on hetkel nagu vabad molkulid, keda eriti keegi ei rakenda ühes suunas tegutsema. Puuduvad valdkondlikult pühendunud vabatahtlike ühendavad ja abistavad struktuurid (eakate abistamine, asotsiaalsete perede abistamine jmt) Kui keegi ksukil seda ka teeb, siis sellest me ei tea suurt midagi ja nii on vabatahtlike ressurss vähe haaratud ja kasutatud. Vabatahtlike tegevus on kõige olulsiem KOV tasandil - mis on tehtud, et see muutuks KOV töös igapäevaseks ja selle eest vastutaks keegi KOV palgal olev inimene?

Head, Agu

---

Vabatahtliku tegevusega seonduvalt võiks eeskujuna välja tuua Euroopa Vabatahtliku Teenistuse (EVS) ning Haridus- ja Teadusministeeriumi hiljutise algatuse noortele töötutele noorteühendustes vabatahtlikuna tegutsemise võimaluse pakkumise näol.

Peamiste puudustena valdkonnas näeb ENL:

• Vabatahtlikku tegevust ei tunnustata piisavalt;
• Vabatahtlikku tegevust ei arvestata ametlikult töökogemusena;
• Puuduvad sotsiaalsed garantiid vabatahtlikele;
• Puuduvad Eesti-sisesed programmid vabatahtliku tegevuse toetamiseks;
• Eestis puuduvad pikaajalised programmid vabatahtlikuks tegevuseks.

ENLi seisukohad, lahendused toodud probleemidele:

• Suurendamaks vabatahtliku tegevuse populaarsust, tuleb vabatahtlikku tegevust ning sellega kaasnevaid võimalusi rohkem tutvustada;
• Riigil, kohalikel omavalitsustel, noorteühendustel ning erasektoril tuleb senisest enam tähelepanu pöörata vabatahtlike tunnustamisele;
• Tööandjad peaksid arvestama töötajate värbamisel ka vabatahtliku tegevuse käigus omandatud oskusi ja kogemusi;
• Luua Eesti-sisene vabatahtlikku tegevust toetav programm, mille eesmärgiks on vabatahtliku tegevuse toetamine, propageerimine ning võimaluste pakkumine vabatahtlikuks tegevuseks;
• Seadusandlik keskkond peab toetama vabatahtlikku tegevust – luua tuleb sotsiaalsete garantiide süsteem vabatahtlikele vabatahtlikuna tegutsemise ajaks sh ravikindlustuse tagamine riigi poolt;
• Asendusteenistuse läbimiseks pakutavate võimaluste hulk peaks olema senisest mitmekesisem – kutsealustel peaks olema võimalus läbida asendusteenistus sotsiaalteenuseid pakkuvas kolmanda sektori organisatsioonis.

Martti ENL