Rahastamine ja teenuste delegeerimine

From Emsl

Revision as of 07:34, 1 March 2010

Olulised arengud 2008-2009

• Välja on töötatud Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kontseptsioon ja sellele vastavalt 2008.a jaanuaris käivitatud kodanikuühiskonna riiklik rahastamisinstrument, Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
• Vabariigi Valitsuse 26.03.2009 kabinetinõupidamise otsusega kiideti heaks regionaalministri esitatud kodanikeühenduste riigieelarvelise rahastamise korrastamise kontseptsioon. Kontseptsiooni eesmärk on luua kodanikeühenduste riikliku rahastamise terviklik süsteem riigi- ja kohaliku omavalitsuse tasandil. Kontseptsiooni elluviimine keskendub rahastamise korrastamisele valitsusasutuste ja kohalike omavalitsuste rahastamispraktikate ühtlustamisel, rahastamise muutmisel läbipaistvaks, selgeks ja üheselt mõistetavaks ning riigieelarveliste vahendite kasutuse muutmisel sihipärasemaks ja efektiivsemaks. Vastavalt kontseptsioonile eristatakse riikliku rahastamispoliitika aluste määratlemisel ja osapoolte suhete korrastamisel kahte lähenemist: 1. Mittetulundussektori rolli tugevdamine ühiskonna arenguks oluliste väärtuste kujundajana. 2. Kodanikeühenduste rahastamise seostamine organisatsiooni tõhususega.
• Kontseptsiooni väljatöötamises lähtuti kodanikuühiskonna rahastamist ja arengut puudutavatest uuringutest Eestis ja välismaal: Poliitikauuringute Keskuse Praxis analüüs "Kodanikuühenduste riigieelarvemile rahastamine 2006-2007"
• Seoses kodanikeühenduste rahastamise korrastamisega on üha selgemaks saanud kodanikeühenduste oluline roll avalike teenuste osutajana. 2009.aastal viis Praxis läbi uuringu "Kohaliku omavalitsuse üksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeühendustele", kogukonnateenuste arendamist rohujuuretasandil on eest vedanud Liikumine Kodukant.

Olulisemad vajadused

• Tuleb planeerida kodanikeühenduste riigieelarvelise rahastamise kontseptsiooni rakendustegevused ja alustada nende elluviimisega.
• Riigiasutustel ja KOVidel napib infot potentsiaalsetest teenusepakkujatest, ühendused võiksid saada tugevamaks läbi omavahelise koostöö. Selle eelduseks oleks andmebaasi kujunemine eri kohtades lepinguliselt delegeeritud avalikest teenustest ja nende pakkujatest - võimaldaks süsteemsemalt partnereid otsida. EMSL on alustanud sellise andmebaasi tegemisega, valmis peaks saama veebruariks 2011.

Seonduvad kommentaarid

Tere,

Rahastamise ja teensute delegeerimsie juures oleks vaja EKSK arutamsie kontekstis esile tuua, et on valminud Praxise uuring riigeelarvest rahastamise kohta ning KÜSK uuring hasartmängumaksu nõukogu poolt ühenduste rahastamise kohta. Nende alusel on valitsuses heakskiidetud kontseptsioon. Selle kontseptsiooni rakendamise tulemusel on võimalik saavutada riigieelarvest ühendsute rahastamise korrastamine.

KÜSK kogemus ütelb, et seni on rahastamsiel pööratud põhitähelepanu sellel, et rahastajale oleks esitatud mahukad bürokraatlikud aruanded, ka rahalised aruanded, kuid see ei ole veel taganud ühendsutes raamatupidamsie korrastamise ega isegi mitte läbipaistvat arvestust. Praktiliselt ainult KÜSK läheb seda kohapeale kontrollima, mille käigus me ka kohsutame projektide aruandluses ja dokumenteerimsies korra sisse seadma. Sellsiena jõuame asja korrastada alles aastate pärast.

Seega - vaja on saada konkreetsed lahendsued, kelelga tehakse ministeeriumite poolt tegevsutoetuslikud lepingud ning mis on nende sisu ja raha väljamaksmise alus; kes ja kus ja kellega teeb teensute delegeerimsie lepinguid ja teensute sisseostmise lepingudi ning mis on nende aluseks. Siis korrastub ka spetsiifiline projektimeetodil toetamine. Seni takistab seda korastamsit asjaolu, et teised kaks on absoluutselt korrastamata ning nii käsitlevad toetuste saajad projekte tegevustoetustena. Seda enam, et minsiteeriumitest antavid projektitoetsui sageli ka tegevustoetusteks kutsutaksegi (nt hasartmängumaks.

Head, Agu

Tere!

Kindlasti on olulisemad vajadused poolik ning ei ole terviklik. Ei saa rääkida vaid nö ühest olulisemast vajadusest, vaid neid on mitmeid. Olles üks katuseorganisatsioonidest, peame oluliseks seda, et rahastuseks loodaks juurde mõni eraldi "fond" või "üksus", sest ei ole mõeldav, kui näiteks sotsiaalvaldkonnaga tegelevad organisatsioonid saavad rahastus samadest kohtadest, kust näiteks laulu- või tantsuga tegelejaid. Kindlasti on erinevad kriteeriumid ning osatähtsus (mitte, et me alaväärtustaks kultuuriorganisatsioone), kuid erinevate eesmärkidega/ väljunditega organisatsioonidel peaks olema erinev rahaallikas või erinevad kriteeriumid.

Parimat, Helve Luik Eesti Puuetega Inimeste Koda