Ühenduste suutlikkus ja tugistruktuurid

From Emsl

Revision as of 15:40, 16 February 2010

Olulised arengud 2008-2009

• MAKide rahastamine on suurenenud - vaja täpsustada kui palju ja mis tänu sellele on tehtud ja mis tulemustega

• EASi tehtav: alustavate ühenduste baaskoolitused ja mentorlusprogramm - vaja täpsustada, mis on toimunud ja mis tulemustega -, käib hange edasijõudnute taseme juhtimiskoolitusteks

• Katusorganisatsioonide tehtav. Nt. EMSLi arenguprogramm VÜFi toetusel, kus kahe aasta jooksul töötatakse 20 organisatsiooniga, analüüsitakse nende hetkeseisu ja arenguvajadusi, koostatakse tegevusplaan nende vajaduste lahendamiseks ja aidatakse partnerite leidmisega. Tänaseks leitud organisatsioonidele paarkümmend vabatahtlikku partnerit, peamiselt ärisektorist. Oluline: töö põhjalikkus, mida lühikesed projektid ei võimalda. Mudel on välja töötatud ja tõestanud oma toimivust, aga hetkel pole kindlust, kas seda õnnestub sügisest jätkata (vajadus oleks). Lisainfo: www.ngo.ee/tagatargemaks. Kas teistel katustel on sarnaseid tegevusi? ENL andis 2008. aastal noorteühenduste kvalteediprojekti lõpptulemusena välja Enesehindamise käsiraamatu noorteühendustele.

• Muud olulisemad koolitused. Iga-aastane EMSLi suvekool, tavaliselt u. 150 osalejat. 2008 teemaks kodanikuühenduste juhtimine, 2009 ühenduste tegevuse tulemuste mõõtmine ja mõju hindamine, 2010 organisatsiooni arendamine. www.ngo.ee/suvekool. 2009. aastast lisandus EMSLi kevadkool: 2009 teemaks läbirääkimisoskused, 2010 kriitiline mõtlemine ja argumentatsioon. www.ngo.ee/kevadkool. Rahastanud: Siseministeerium, KÜSK ja TOF. EMSL käivitas juhtimise jututubade sarja, kus ühenduste juhid-praktikud umbes kord kuus kohtuvad, et arutada erinevaid juhtimisega seotud küsimusi ja vahetada kogemusi. Rahastatakse osalustasudest. www.ngo.ee/jututoad.

• Info kättesaadavus. Keskse infoväravana tegutseb eesti ja vene keeles www.ngo.ee - uudised, nõuandekeskus, põhidokumendid. 2009. aastal oli portaalil 153 749 külastust (+56% võrreldes eelmise aastaga) ja 406 908 leheküljevaatamist (+43%), mis teeb keskmiselt päeva kohta 420 külastust. Rahvusvaheliste huviliste jaoks on portaalil ka ingliskeelne osa, mis kajastab olulisemaid arenguid ja kus on kättesaadavad põhidokumendid. Iganädalaselt ilmub eesti- ja venekeelne elektrooniline nädalakiri, mis koondab rubriikide kaupa olulisema info kodanikuühenduste jaoks: uudised, lähenevad sündmused, olulisemad konsultatsioonid ja seadustest tulenevad tähtajad, rahastusvõimalused, meediakajastused. Eestikeelse uudiskirja tellijaid u. 3300, venekeelsel 800, lisaks levivad mõlemad veel erinevates võrgustikes. Neli korda aastas ilmub ajakiri Hea Kodanik, tiraaž 4000. Tegevusi rahastasid 2008-09 Siseministeerium, KÜSK ja Integratsiooni SA.

• Uuring majanduslanguse mõjust Eesti ühendustele ("Suutlik sektor" - läbiviija EMSL, rahastaja KÜSK). Kolmandik vastanud organisatsioonidest pidanud vähendama teenuste mahtu, kuuendik vähendanud või edasi lükanud arendustegevusi. Töökoormuse kasvu tajub 2/3 organisatsioonidest, samas viiendik on pidanud vähendama töötajate arvu. Masu ei ole halba mõju avaldanud liikmelisusele ja vabatahtlikule tegevusele: liikmeskond on kasvanud pea pooltel, vabatahtlike arv kolmandikul (vähenenud üksnes 4-6% ühendustel)

Olulisemad vajadused

• Ühenduste vähene teadlikkus võimalustest, kust abi ja toetust saab. Näiteks võiks MTÜ või SA registreerimisega kaasneda infopakett, mis annab algajale ühendusele olulisemad kontaktid - MAKid, katusorganisatsioonid, veebilehed - mis küsimusega kuhu pöörduda.

• Probleemiks pole niivõrd algvajaduste, vaid edasijõudnute taseme vajadused - töö ja ressursside planeerimine, mehitamine ja inimeste juhtimine, tulemuste hindamine, juhtorgani töö korraldamine jms. Seda ei lahenda oluliselt ühekordsete koolituste, vaid süvendatud nõustamisega. Toetust oleks vaja sellistele tegevustele nagu EMSLi arenguprogramm (www.ngo.ee/tagatargemaks), mis on kallis, aga annab tulemusi. Näiteks võiks niisugune hindamine kaasneda pikaajalisemate toetustega, mis on suunatud organisatsiooni arendamiseks, nt. KÜSKi toetused (sellise programmi läbimine oleks toetuse saamise esimene etapp)

• Rahastamine on liiga projektipõhine, mis ei lase tegeleda muuga kui projektide läbiviimisega (sageli asi ka selles, et ühendused ei oska ühendada projektide läbiviimist ja organisatsiooni arendamist nii, et üks toetaks teist). Selle tulemusel on tegevus hüplik ja lühiajaline, ühendused ei suuda sageli konkureerida parima tööjõu saamiseks.

• www.ngo.ee edasiarendused, eelkõige nõustamis- ja muu praktilise info kättesaadavuse kohalt. Näiteks nõustamise muutmine interaktiivseks, ühendades www.ngo.ee teabekeskuse juurde MAKide konsultandid - lisaks tekstide lugemisele saaksid inimesed selle kaudu esitada küsimusi ja saada spetsialistidelt kiiresti vastuseid. Samuti näiteks koondada sinna rahastajate andmebaas (valdkondade kaupa, kust ühendused raha saavad taotleda), koolituste kalender, partnerotsingute ja muude kuulutuste võimalus.

Seonduvad kommentaarid

Tere,

Selgeks on vaja rääkida ka rahastajate roll tugistruktuuridena. KÜSK on üsna suures mahus ka tugistruktuur: aitame korrastada toetatu projektijuhtimsie dokumente ja raamtupidamsit, korraldame vajadusel asjakoahse koolituse, nõustame ühendusi. On kujunenud nii, et MTÜ esmase nõustamise asjas pöördutakse tihtipeale KÜSK, mitte MAK maakondliku struktuuri poole. Minu jaoks on siin probleem - miks MAK nõustamis- ja konsultatsioonisüsteem ei ole ühendsutele teada ja tundtud ning ühenduse esmase info saamise kohaks kujunenud. Miks vajalik koolitus ei lähtu MAK-ist vaid taotletakse seda mujalt?

MIS on ikkagi MAK-ide roll ja kes koordineerib nende tööd ning kuidas nad on sidustatud teiste tegijatega välja peal?

Head, Agu