Kaasamine

From Emsl

Revision as of 11:52, 13 February 2010

Olulised arengud 2008-2009

• 2008-09 on toimunud kaasamiskoolitused kokku ca 320 riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikule (korraldajateks Riigikantselei, EMSL, PRAXIS), koolitused jätkuvad 2010-2011 veel 300 ametnikule

• 2009 ilmus Kaasamise käsiraamat (autorid Hille Hinsberg ja Urmo Kübar)

• Käib TOFi toetatav projekt, kus EMSL ja PRAXIS nõustavad kolme kaasamisjuhtumit, proovitakse uusi kaasamismeetodeid (kodanike foorum), korraldatakse koolitusi erakondadele ja kodanikuühendustele; 2010 - 2011 Ernst & Young nõustab kaheksa kaasamisprotsessi läbiviimist ministeeriumites

• PRAXIS analüüsib ministeeriumide kaasamispraktikaid ja toimunud protsesse

• Minu Eesti mõttetalgud 1. mail 2009 - umbes 12 000 inimest üle Eesti arutamas ja pakkumas lahendusi Eesti ja oma kodukoha arenguprobleemidele

• Osalusveebi www.osale.ee arendused - lisandus võimalus ise ideid püstitada ja neile toetust koguda

• Rahvusvaheline kodanike kaasamise paremate praktikate konverents Tallinnas detsembris 2009

Olulisemad vajadused

• Kaasamine on jätkuvalt väga konsulteerimis-keskne, millest tulenevad mitmed probleemid. Ühendused ei ole väga head eelnõude kommenteerimises, sest tihti nad ei oska selliste tekstidega töötada (pikad, keeruliselt sõnastatud, raske aru saada, mida mingi punkt eelnõus päris elus tähendab ja kaasa toob). Ametnikud omakorda pettuvad, kuid ei saa ühendustelt soovitud professionaalset tagasisidet oma eelnõudele. Lahendus oleks esiteks tuua kaasamine õigusloome protessis ajaliselt ettepoole - rakendada ühenduste panust rohkem eelnõu väljatöötamise eel, küsides nende arvamusi olukorra ja soovitud lahenduste osas. Teiseks - rakendada lisaks kirjalikele konsultatsioonidele teisi kaasamismeetodeid, milles juriidiliste tekstidega töötamise kogemuseta praktikud suudaksid paremini panustada (küsitlused, kohtumised, avatud ruumi või kodanike foorumi meetodil toimuvad arutelud jms)

• Kodanikuühenduste registri korrastamine, loomaks ametnikele kasutatavat andmebaasi mingis valdkonnas tegutsevatest ühendustest, kellelt ettepanekuid küsida.

• Kaasamise hea tava ei pea muutma seaduseks, kuid selle rakendamiseks on vaja selgeid kohustusi ametnike tööprotsessides ning nende täitmist jälgida. Seni on valitsus soodustanud vaid "pehmeid" meetodeid - koolitusi, käsiraamatuid, nõustamist, informeerimist.

Justiitsministeeriumi algatusel on välja töötatud õigusaktide mõjude analüüsi juhend (vt http://www.just.ee/41314) Selles kirjeldatakse kaasamise tegevusi õigusakti väljatöötamise jooksul. Ministeeriumid ja valitsus on juhendi heaks kiitnud, kuid seda pole kehtestatud. Riigikogu saaks toetada nii selle juhendi kehtestamist kui ka sarnaste nõuete seadmist valdkondlike arengukavade väljatöötamisele ja teistele olulise mõjuga riigi otsustele. Eraldi kaasamise juhiseid vajavad planeeringud ning avalike teenuste kujundamine.

• Kuidas hinnata kaasamise kvaliteeti? Vaja välja töötada selged ja lihtsad kriteeriumid, mille alusel saab öelda, kas kaasamine õnnestus või mitte. Kes ja kuidas peab lahendama kaebusi ebaõnnestunud kaasamise või selle puudumise puhul? Kas Riigikogu peaks pöörama tähelepanu valitsuse otsuste kvaliteedile ja läbipaistvusele? Kuidas seda tehakse ja kust saab tulemustest teada? Näiteks pole praegu ministeeriumidel kohustust avaldada oma tööplaane.

• Kes ja kuidas peaks otsuste kvaliteeti ja kaasamise toimivust jälgima KOVide puhul?

• Kaasamine ja kodanike osalemine on seotud parema haldusega (mõistlik reguleerimine, väiksem koormus nii kodanikule kui ettevõtjale); avatud valitsemiskultuuriga (kelle jaoks ja huvides riik ikkagi töötab?) - milline on Riigikogu programm nende eesmärkide suunas liikumiseks?

Seonduvad kommentaarid