Ühenduste suutlikkus ja tugistruktuurid

From Emsl

Current revision as of 07:23, 9 March 2010

[edit] Olulised arengud 2008-2009

Mittetulundusühinguid ja sihtasutusi on 1. veebruari 2010 seisuga kokku 30 267 (neist kinnisvara-alal toimetavaid 12 452). Ühenduste arv kasvab järjepidevalt. MTÜ sektor on vaieldamatult omandanud väga olulise rolli ühiskonnas. Edaspidi on esmatähtis kasvatada kodanikuühenduste tegevusvõimekust võimaldades neile vajalikke tugiteenuseid.

• Maakondlike arenduskeskuste poolt kohalikul tasandil tehtav. Maakondlikud arenduskeskused nõustavad tasuta alustavaid ja tegutsevaid ühendusi, 2008-2009 aastate jooksul on nõustatud kokku 3960 klienti, mis võrreldes aktiivsete kodanikeühenduste arvuga on suhteliselt suur hulk, arvestades seda, et peamine klientuur paikneb Tallinnast väljaspool ja maakondades. Maakondlikud arenduskeskused tegutsevad võrgustikuna, võrgustikku koordineerib EAS. Lisaks nõustamisele pakuvad MAKid infoteenust, korraldavad maakondlikust vajadusest lähtuvaid koolitusi ning kodanikuühiskonna valdkonda initsieerivaid üritusi (konverentsid, maakondlikud vabatahtlike tunnustamisüritused jne). 2008. aastal viidi maakondlike arenduskeskuste poolt ellu 42 koolitust, millel osales 859 ühenduse esindajat. 2009. aastal suures vajadus kohaliku tasandi koolituste järele oluliselt, kuna majandussituatsioonist lähtuvalt hakkasid paljud inimesed rohkem tegelema mittetulundusliku tegevusega, 2009. aastal viidi MAKide poolt ellu 83 koolitust, millel osales 1603 osalejat.

• Paralleelselt MAKide korraldatavate koolitustega korraldab EAS ka ise ühendustele koolitusi. Nimetatud perioodil korraldati keskselt 3-päevaseid alustavatele ühenduste juhtidele ja asutajatele suunatud koolitusi, mille läbis 2008.-2009. aastatel kokku 668 ühenduse esindajat. Huvi alustajate koolituste vastu on olnud väga suur, 2009. aastast alates kasutatakse koolitusgruppide komplekteerimiseks osalejate poolt esitatavaid motivatsioonikirju, et tagada ligipääs koolitustele neile, kes seda kõige rohkem vajavad. 2010. aastal jätkatakse alustavate ühenduste juhtide koolitamist, paralleelselt alustatakse 6-päevase MTÜ juhtide arenguprogrammi elluviimist, mis on suunatud tegutsevate ühenduste juhtide arendamisele. Lisaks avalikele koolitustele viib EAS ellu MTÜde mentorprogrammi, mille eesmärk on avalikes huvides tegutsevate ühenduste (mittetulundusühingute, sihtasutuste) võimekuse ja professionaalsuse kasv läbi mittetulundussektori omavahelise koostöö ja partnerluse. Alates 2009. aastast on EASi mentorprogramm suunatud ühendustele, kes on tegutsenud vähemalt kaks aastat. Programmi raames toimub koostöö mentorpaaride vahel, mida toetavad EASi poolt mentorpaaridele korraldatavad koolitused. 2009/2010 mentorprogrammis osaleb 10 mentorpaari, mentorsuhte eesmärkideks on seatud näiteks missiooni-visiooni ülevaatamine, eesmärkide täpsustamine, põhikirja ülevaatamine, tegevuskava/strateegia väljatöötamine jms.

• Katusorganisatsioonide tehtav. Nt. EMSLi arenguprogramm VÜFi toetusel, kus kahe aasta jooksul töötatakse 20 organisatsiooniga, analüüsitakse nende hetkeseisu ja arenguvajadusi, koostatakse tegevusplaan nende vajaduste lahendamiseks ja aidatakse partnerite leidmisega. Tänaseks leitud organisatsioonidele paarkümmend vabatahtlikku partnerit, peamiselt ärisektorist. Oluline: töö põhjalikkus, mida lühikesed projektid ei võimalda. Mudel on välja töötatud ja tõestanud oma toimivust, aga hetkel pole kindlust, kas seda õnnestub sügisest jätkata (vajadus oleks). Lisainfo: www.ngo.ee/tagatargemaks. Sarnaseid ühekordseid projekte on teistelgi katusorganisatsioonidel, näiteks Eesti Noorteühenduste Liit andis 2008. aastal välja noorteühenduste kvalteediprojekti lõpptulemusena enesehindamise käsiraamatu noorteühendustele.

• Muud olulisemad koolitused. Iga-aastane EMSLi suvekool, tavaliselt u. 150 osalejat. 2008. aasta teemaks kodanikuühenduste juhtimine, 2009 ühenduste tegevuse tulemuste mõõtmine ja mõju hindamine, 2010 organisatsiooni arendamine. www.ngo.ee/suvekool. 2009. aastast lisandus EMSLi kevadkool: mullu teemaks läbirääkimisoskused, tänavu kriitiline mõtlemine ja argumentatsioon. Osalejateks nii kodanikuühenduste esindajad kui ametnikud www.ngo.ee/kevadkool. Rahastanud: Siseministeerium, KÜSK ja Riigikantselei Tarkade Otsuste Fond. EMSL käivitas juhtimise jututubade sarja, kus ühenduste juhid-praktikud umbes kord kuus kohtuvad, et arutada erinevaid juhtimisega seotud küsimusi ja vahetada kogemusi. Rahastatakse osalustasudest. www.ngo.ee/jututoad.

• Info kättesaadavus. Keskse infoväravana tegutseb eesti ja vene keeles www.ngo.ee - uudised, nõuandekeskus, põhidokumendid. 2009. aastal oli portaalil 153 749 külastust (+56% võrreldes eelmise aastaga) ja 406 908 leheküljevaatamist (+43%), mis teeb keskmiselt päeva kohta 420 külastust. Rahvusvaheliste huviliste jaoks on portaalil ka ingliskeelne osa, mis kajastab olulisemaid arenguid ja kus on kättesaadavad põhidokumendid. Iganädalaselt ilmub eesti- ja venekeelne elektrooniline nädalakiri, mis koondab rubriikide kaupa olulisema info kodanikuühenduste jaoks: uudised, lähenevad sündmused, olulisemad konsultatsioonid ja seadustest tulenevad tähtajad, rahastusvõimalused, meediakajastused. Eestikeelse uudiskirja tellijaid u. 3300, venekeelsel 800, lisaks levivad mõlemad veel erinevates võrgustikes. Neli korda aastas ilmub ajakiri Hea Kodanik, tiraaž 4000. Tegevusi rahastasid 2008-09 Siseministeerium, KÜSK ja Integratsiooni SA.

• Info koordineeritus. 2010. aastal on alustanud EAS Siseministeeriumi tellimusel maakondlike arenduskeskuste infosüsteemi loomist, mille kaudu paraneb võrgustiku omavaheline kogemuse jagamine ning infovahetus, planeeritakse keskselt e-nõustamise teenuse pakkumist klientidele.

• Uuring majanduslanguse mõjust Eesti ühendustele ("Suutlik sektor" - läbiviija EMSL, rahastaja KÜSK). Kolmandik vastanud organisatsioonidest pidanud vähendama teenuste mahtu, kuuendik vähendanud või edasi lükanud arendustegevusi. Töökoormuse kasvu tajub 2/3 organisatsioonidest, samas viiendik on pidanud vähendama töötajate arvu. Masu ei ole halba mõju avaldanud liikmelisusele ja vabatahtlikule tegevusele: liikmeskond on kasvanud pea pooltel, vabatahtlike arv kolmandikul (vähenenud üksnes 4-6% ühendustel)

[edit] Olulisemad vajadused

• Ühenduste vähene teadlikkus võimalustest, kust abi ja toetust saab. Näiteks võiks MTÜ või SA registreerimisega kaasneda infopakett, mis annab algajale ühendusele olulisemad kontaktid - MAKid, katusorganisatsioonid, veebilehed - mis küsimusega kuhu pöörduda. (Ettevõtjaportaalis põgusalt juba olemas).

• Probleemiks pole niivõrd algteadmised, vaid edasijõudnute taseme vajadused - töö ja ressursside planeerimine, mehitamine ja inimeste juhtimine, tulemuste hindamine, juhtorgani töö korraldamine jms. Seda ei lahenda oluliselt ühekordsete koolituste, vaid süvendatud nõustamisega. Toetust oleks vaja sellistele tegevustele nagu EMSLi arenguprogramm (www.ngo.ee/tagatargemaks), mis on kallis, aga annab tulemusi. Näiteks võiks niisugune hindamine kaasneda pikaajalisemate toetustega, mis on suunatud organisatsiooni arendamiseks, nt. KÜSKi toetused (sellise programmi läbimine oleks toetuse saamise esimene etapp)

• Rahastamine on liiga projektipõhine, mis ei lase tegeleda muuga kui projektide läbiviimisega (sageli asi ka selles, et ühendused ei oska ühendada projektide läbiviimist ja organisatsiooni arendamist nii, et üks toetaks teist). Selle tulemusel on tegevus hüplik ja lühiajaline, ühendused ei suuda sageli konkureerida parima tööjõu saamiseks.

• www.ngo.ee edasiarendused, eelkõige nõustamis- ja muu praktilise info kättesaadavuse kohalt koos uue MAKide portaaliga - lisaks tekstide lugemisele saaksid inimesed selle kaudu esitada küsimusi ja saada spetsialistidelt kiiresti vastuseid. Samuti näiteks koondada sinna rahastajate andmebaas (valdkondade kaupa, kust ühendused raha saavad taotleda), koolituste kalender, partnerotsingute ja muude kuulutuste võimalus.

[edit] Seonduvad kommentaarid

Tere,

Selgeks on vaja rääkida ka rahastajate roll tugistruktuuridena. KÜSK on üsna suures mahus ka tugistruktuur: aitame korrastada toetatu projektijuhtimsie dokumente ja raamtupidamsit, korraldame vajadusel asjakoahse koolituse, nõustame ühendusi. On kujunenud nii, et MTÜ esmase nõustamise asjas pöördutakse tihtipeale KÜSK, mitte MAK maakondliku struktuuri poole. Minu jaoks on siin probleem - miks MAK nõustamis- ja konsultatsioonisüsteem ei ole ühendsutele teada ja tundtud ning ühenduse esmase info saamise kohaks kujunenud. Miks vajalik koolitus ei lähtu MAK-ist vaid taotletakse seda mujalt?

MIS on ikkagi MAK-ide roll ja kes koordineerib nende tööd ning kuidas nad on sidustatud teiste tegijatega välja peal?

Head, Agu

Hei Agu,

Olen Järvamaa Arenduskeskuse konsultant ja vastan oma tööst lähtuvalt.

Peamiselt nõustame järgmistel teemadel:

· MTÜ/SA asutamine ja registreerimine

· MTÜ/SA strateegia ja tegevuskava koostamine

· MTÜ/SA tegevuse finantseerimine

· MTÜ/SAd puudutavad maksud ja aruandlus

· Koostööpartnerite leidmine

· MTÜ/SA lepingute sõlmimise nõustamine

· Projekti idee sobivuse hindamine toetusmeetmete ja arengukavadega

· Projekti elluviimiseks sobiva rahastamisallika valik

· Projekti eesmärgi sõnastamine

· Projekti lähteülesande koostamine

· Projektiplaani koostamine

· Projektiplaani kirjutaja leidmine

· Projekti teostaja leidmiseks hankekonkursi korraldamine

· Projekti aruandluse koostamine ja sellega seonduv

Meil on Eestis ca 14 000 kodanikuühendust (mitte korteriühistut). Neist on väga suur hulk mitteaktiivseid (erinevatel hinnangutel ca 30-40%) Arenduskeskuste 20 konsultanti (mõnes üksikus maakonnas on kaks konsultanti tööl) on nõustanud viimase kahe aasta jooksul 4000 erinevat ühendust, kelle hulgas viiakse igal aastal läbi ka tagasiside küsitlus, konsultandi hindamiseks.

Meie juurde tuleb väga palju alustavaid ühendusi. KÜSKist taotlevad enamasti suured ja võimekad organisatsioonid, kes MAKide konsultante nii palju ei kasuta või palkavad eraturu konsultante kuna nendel on rohkem aega, et pikemalt ühe organisatsiooniga tegeleda ja konkreetne projekt või tulemus välja töötada.

Konsulteerimise all mõtleme eelkõige tagasiside andmist olemasolevale tööle, info otsimist mõnele konkreetsele küsimusele, teatud teemadel infopäeva või õppepäeva korraldamist organisatsioonis. Konsulteerimine ei ole projekti valmis kirjutamine või põhikirja koostamine meie poolt. Kuid võime tehtut kommenteerida ja aidata parimat lahendust otsida.

Mõnede probleemide puhul tuleb minna ka sügavuti organisatsiooni sisse ja probleemide lahendamiseks teha organisatsiooni diagnostikat ning töötada välja konkreetne tegevuskava muutuste tegemiseks. Olenevalt ajaressursist on konsultant valmis ka sellisteks töödeks.

Nagu Sa Agu näed seda on üsna palju. Sellejuures teada ja tunda kõikide fondide iga meetme ja programmi igat detaili on liiast. KÜSK on noor fond ja lisaks sellele katsetab ka väga erilisi ja uusi asju mille sisu nõustamise osas suunavad isegi MAKid ühendusi otse teiega suhtlema. Eks me õpime pidevalt uusi asju juurde ja püüame ennast kõigega kursis hoida, aga tuletan meelde, et enamus maakondades on ainult üks MAKi konsultant ja lisaks nõustamisele tegeletakse veel kohalikult tasandil ühingute arendustegevustega, korraldatakse koolitusi, viiakse läbi infopäevi, konverentse, ümarlaudu, koostatakse trükiseid, kirjutatakse ajaleheartikkleid jms. Igal konsultandil on käed jalad tööd täis.

Kui soovime seda mõju suurendada siis on ilmselgelt vaja juurde ka raha ja inimesi.

Sellel aastal uuendame oma võrgustiku strateegiat ja püüame oma tegevuse fookuse seada veel täpsemini ühenduste vajaduste järgi. Kindlasti saavad kõik selle juures kaasa rääkida :)

Lugupidamisega

Maiko Kesküla

Tere, selline ääremärkus, et meie kodanikuühiskonna arengut kiputakse kõikvõimalikes dokumentides hindama ühenduste arvu järgi, mis pidevalt tõuseb. Ise olen hetkel pidanud mitmelt poolt kokku puutuma surnud organisatsioonidega, mille kunagised asutajad ei ole aastaid kokku puutunud, ammugi täitnud juriidilisi jms nõudeid. Asutamise osas pakutakse ühendustele abi, aga ehk oleks seda vaja ka väärikate matuste korraldamiseks, et vähendada risustumist kõikvõimalikes andmetes ja andmebaasides. Probleemi ulatust ei oska kommenteerida. maie kiisel, TÜ ajak ja kom instituut

[edit] Agu tekst

EKAK-i ärakuulamine Riigikogu 3 komisjoni ühisistungil 9. märts 2010

Kodanikuühenduste rahastamise korrastamine on EKAK-i arutelude kontekstis olnud järjekindlalt päevakorras. Seni on rakendunud Kodanikuühiskonna Sihtkapitali asutamine.

Nüüd kavandatakse järgmist, oluliselt pikemat sammu. Vabariigi Valitsuse 26.03.2009 kabinetinõupidamise otsusega kiideti heaks kodanikuühenduste riigieelarvelise rahastamise korrastamise kontseptsioon (http://www.siseministeerium.ee/rahastamine/). Kontseptsiooni peamiseks eesmärgiks on luua kodanikeühenduste riikliku rahastamise terviklik ja riigi strateegiliste arengukavade eesmärkidega   seostatud süsteem.   Siseministeeriumil on kohustus koostada tänavu kontseptsiooni rakenduskava, mille elluviimise tulemusel muutub kodanikuühendustele riigieelarvest eraldatavate summade kasutamine oluliselt korrastatumaks ja läbipaistvamaks ning saavutatakse: 1. kodanikeühenduste riigipoolse rahastamise ühtsed eesmärgid; 2. läbipaistva, ligipääsetava, tulemusliku, avalikke huve kaitsva ja ühenduste võimekusele kaasa aitav rahastamine.

Rahastamisotsuste objektiivsuse saavutamiseks kujundatakse ning võetakse kasutusele kodanikeühenduste rahastamise liigilt, viisilt ja allikalt eristatud ühtsed praktikad ning kriteeriumid iga rahastamise liikigi kohta.   Rahastamise tõhustamiseks on kavandatud: - töötada välja avalike teenuste pakkumise üldiste standardite ning nende kodanikeühendustele delegeerimise põhimõtted ja kord; - töötada välja põhimõtted ühenduste riigieelarvelise rahastamise tulemuslikkuse hindamiseks; - parandatakse ühenduste rahastamise info kogumist; - töötada välja ning rakendada rahastamispraktikate ühtlustamist võimaldavad arendustegevused ministeeriumites, allasutustes, kohaliku omavalitsuse üksustes.

Kavandatu on väga mahukas ja oluline riigi tegevus MTÜde rahastamise korrastamisel ning selle rakenduskava koostamine ja järgnev elluviimine vajab kindlasti Riigikogu järjekindlat tähelepanu.

Kodanikuühiskonna Sihtkapitalist. KÜSK on tulenevalt oma põhikirjalisest eesmärgist: „kaasa aidata Eesti avalikes huvides tegutsevate mittetulundusühingute ja sihtasutuste suutlikkuse suurendamisele kodanikuühiskonna arendamisel ning kodanikuaktiivsust soodustava keskkonna kujundamisel“ nii rahastaja kui ka tugistruktuur. (Info KÜSK kohta paberil – tabelid ja graafikud!).

Ligi kahe tegevusaasta jooksul on väga oluliseks kujunenud just KÜSK tugitegevuste osakaal. Me juhendame, konsulteerime, nõustame, korraldame koolitusi ja teabepäevi. Ja seda väga paljudes kodanikuühenduse tegevusvaldkondades: organisatsiooni juhtimine, dokumenteerimine, arhiveerimine, raamatupidamise korraldamine, projektide ja eelarvete koostamine ning nende elluviimine, aruandlus, aga ka kalendri tundmine ja lepingutest kinnipidamine.

See viitab, et MTÜ-de tugitegevuste vallas on midagi vajaka jäänud. Aga ka seda, et kuigi MTÜ-de rahastajaid on palju, siis nende nõudmised ja järelvalve erinevad üksteisest oluliselt, mistõttu vajalik ühtne organisatsioonikultuur ei ole ühendustes kinnistunud. Paljude riigi rahastajate ülesannete hulgas ei ole sellekohaseid tugitegevusi, sageli ka mitte piisavat nõudlikkust.  Tagasilöögi saavad ühendused siis, kui viivad ellu euroabi projekte, mille reeglistik on väga põhjalik ja iga kõrvalekallet karistatakse kohe kulu mitteabikõlblikuks tunnistamisega. Nii ei taotlegi paljud MTÜ-d sealt toetust.

Järeldub, et teatud tugitegevused ei ole piisavad või on üldse puudunud. Kelle rolliks on see tühik täita? Kindlasti on siin KÜSK-il täita oma roll, kuid meie piiratud ressurss, mis on alla 5% ühendustele minevast koguressursist, ei võimalda tugiteenuseid piisavalt järjekindlalt teha. Üha olulisemaks muutub vajadus käivitada Eestis tegutsevate kodanikuühenduste rahastajate koostöö. Kuna enamik neist on riigi asutatud sihtasutused, siis peaks selle koostöö käivitamine olema ka kodanikuühiskonna riikliku arengukava rakendusmeede. Vajab kaalumist paljude erinevate rahastamismeetmete oluliselt parem sidustamine, alates ühetaolistest nõudmistest kuni ühtsete taotlus- ja aruandevormideni välja. Senise praktika kohaselt ei ole harvad juhtumid, kus ebapiisavalt läbimõtlemata rahastamismeedet korvatakse väga detailse aruandevormiga, mille sisu ja vajalikkus on küsitavad. On ka vastupidiseid näiteid. Kaalumist vajavad võimalikud riiklikud kodanikuühenduste rahastamise korraldamise struktuurimuutused.

Eestis on välja kujunenud MAK tugikeskuste võrgustik. Sealt saavad tuge alustavad ühendused organisatsiooni alustamiseks, põhikirja koostamiseks ja registreerimiseks ning korraldatakse teatud koolitusi. Täiendavalt korraldab alustavate ühenduste baaskoolitamist ka EAS. Sealjuures toimub väga palju raamatupidamisalaseid koolitusi, kuid nende mõju ei avaldu MTÜ-de igapäevatöös. Põhjuseks, et MTÜ juhatus ei valda raamatupidamise teadmisi ja –seadust ega oska raamatupidajaid rakendada. Niisiis – kitsaskohaks ei ole enam niivõrd MTÜ-de algteadmiste kui just toimivate MTÜ-de juhtide regulaarse koolitamise ja nõustamise käivitamine.

Kuidas saavutada muutusi? KÜSK-is näeme siin võimalusi ette valmistada ja ellu viia taotlusvoor katusorganisatsioonidele eesmärgiga tõhustada nende rolli liikmesorganisatsioonidele tugitegevuste osutamisel. Kes siis veel, kui mitte katusorganisatsioon, peaks toetama liikmeid, et nende majapidamine oleks korras. Plaanis on suunata katusorganisatsioonid oma selle rolli täitmisele.

Heaks ja väga tulemuslikuks näiteks ühenduse tegevusvõimekuse suurendamisel on VÜF rahastatud EMSL arenguprogramm, milles osalevat ühendust nõustatakse pikema perioodi jooksul, kuidas ühendus paremini tööle rakendada. Selle nõustamise tulemuslikkust kinnitavad KÜSK projektide taotlusvoorud, kus nõustatud organisatsioonide taotlused on olnud väga edukad.

Oluline tugitegevus on info kogumine, süstematiseerimine ja sihtgrupile kättesaadavaks tegemine. Siin on palju ära teinud EMSL: e-nädalakiri, koduleht, ajakiri Hea Kodanik, suvekool, kevadkool jpm. EMSL-i koguneb palju olulist teavet esilekerkivate probleemide kohta, millele otsitakse lahendusi. Kuid ilmneb, et see tehtu ei jõua paljude kodanikuühendusteni. Probleem tundub olema selles, et EMSL kui keskne tugi- ja eestkostekeskus ei oma piisavalt toimivaid väljundeid jõudmaks sihtgrupini. Ennekõike näen siin vajadust oluliselt paremini seostada EMSL ja MAK-tugisüsteem, aga kaalumist vajaks ka KÜSK-i seostamine sellisesse ühtsesse süsteemi, et meile projektide elluviimisel teatavaks saavad probleemid oleksid tugisüsteemidele igapäeva tegevuse sisendiks. Praegu peame nentima, et olemasolevaid tugistruktuure, sealt saadaolevat teenust ei teata piisavalt ega leita üles. Selgeks rääkimist vajab ka MAK süsteemi ja Kodukandi poolt tehtavate tugiteenuste vahekord, kus praegu võib täheldada olulist kattumist, kuid kokkuvõttes teenuse ebapiisavat kvaliteeti.

Kodanikuühiskond areneb ja esile kerkivad järjest uued tugiteenuste vajadused. Uus igati tunnustamist vääriv suundumus on paljude äriühingute ja äriinimeste valmisolek tegutseda kodanikuühendustes. See aga on toonud kaasa vajaduse viia need inimesed kurssi Eesti kodanikuühiskonna ja mittetulundusühingute tegevuse alustega. Mittetulundusliku tegevuste erisuste mittetundmisest tekkivad pettumused võivad seda suundumust pärssida.

Kolmandas sektoris on oluliseks saanud sotsiaalse ettevõtluse edendamine. Teemaga tegeleb Heateo SA, KÜSK toetusel käib hetkel sellealaste projektide elluviimine. Ettevõtluse ja omatulu teenimise suunas liikumine toob ühenduste jaoks päevakorda uued teemad: äriplaan, konkurents, käibemaks, hinnakujundus, ettevõtlustulu teenimine ühenduse raames või uue eraõigusliku juriidilise isiku asutamine MTÜ juurde jne. Sellealast nõustamist ei paku seni keegi.

Kokkuvõtteks võib öelda, et EKAK-i rakendamisel on viimasel kahel aastal tehtud palju, kuid see on toonud kaasa aina uusi väljakutseid, mis vajavad avaliku ja mittetulundussektori veelgi tihedamat koostööd. Loodan, et teema arutelu Riigikogus annab sellele uue tõuke.