Editing Ühenduste suutlikkus ja tugistruktuurid
From Emsl
Warning: You are not logged in.
Your IP address will be recorded in this page's edit history.
The edit can be undone.
Please check the comparison below to verify that this is what you want to do, and then save the changes below to finish undoing the edit.
Current revision | Your text | ||
Line 1: | Line 1: | ||
- | |||
- | + | == Olulised arengud 2008-2009 == | |
- | * | + | * MAKide poolt kohalik tasandil tehtav. Maakondlikud arenduskeskused nõustavad tasuta alustavaid ja tegutsevaid ühendusi, 2008-2009 aastate jooksul on nõustatud kokku 3960 klienti, mis võrreldes aktiivsete kodanikeühenduste arvuga on suhteliselt suur hulk, arvestades seda, et peamine klientuur paikneb Tallinnast väljaspool ja maakondades. Maakondlikud arenduskeskused tegutsevad võrgustikuna, võrgustikku koordineerib EAS. Lisaks nõustamisele pakuvad MAKid infoteenust, korraldavad maakondlikust vajadusest lähtuvaid koolitusi ning kodanikuühiskonna valdkonda initsieerivaid üritusi (konverentsid, maakondlikud vabatahtlike tunnustamisüritused jne). 2008. aastal viidi maakondlike arenduskeskuste poolt ellu 42 koolitust, millel osales 859 ühenduse esindajat. 2009. aastal on vajadus kohaliku tasandi koolituste järele oluliselt suurenenud, kuna majandussituatsioonist lähtuvalt on paljud inimesed hakanud rohkem tegelema ka mittetulundusliku tegevusega, 2009. aastal viidi MAKide poolt ellu 83 koolitust, millel osales 1603 osalejat. |
* Paralleelselt MAKide korraldatavate koolitustega korraldab EAS ka ise ühendustele koolitusi. Nimetatud perioodil korraldati keskselt 3-päevaseid alustavatele ühenduste juhtidele ja asutajatele suunatud koolitusi, mille läbis 2008.-2009. aastatel kokku 668 ühenduse esindajat. Huvi alustajate koolituste vastu on olnud väga suur, 2009. aastast alates kasutatakse koolitusgruppide komplekteerimiseks osalejate poolt esitatavaid motivatsioonikirju, et tagada ligipääs koolitustele neile, kes seda kõige rohkem vajavad. 2010. aastal jätkatakse alustavate ühenduste juhtide koolitamist, paralleelselt alustatakse 6-päevase MTÜ juhtide arenguprogrammi elluviimist, mis on suunatud tegutsevate ühenduste juhtide arendamisele. Lisaks avalikele koolitustele viib EAS ellu MTÜde mentorprogrammi, mille eesmärk on avalikes huvides tegutsevate ühenduste (mittetulundusühingute, sihtasutuste) võimekuse ja professionaalsuse kasv läbi mittetulundussektori omavahelise koostöö ja partnerluse. Alates 2009. aastast on EASi mentorprogramm suunatud ühendustele, kes on tegutsenud vähemalt kaks aastat. Programmi raames toimub koostöö mentorpaaride vahel, mida toetavad EASi poolt mentorpaaridele korraldatavad koolitused. 2009/2010 mentorprogrammis osaleb 10 mentorpaari, mentorsuhte eesmärkideks on seatud näiteks missiooni-visiooni ülevaatamine, eesmärkide täpsustamine, põhikirja ülevaatamine, tegevuskava/strateegia väljatöötamine jms. | * Paralleelselt MAKide korraldatavate koolitustega korraldab EAS ka ise ühendustele koolitusi. Nimetatud perioodil korraldati keskselt 3-päevaseid alustavatele ühenduste juhtidele ja asutajatele suunatud koolitusi, mille läbis 2008.-2009. aastatel kokku 668 ühenduse esindajat. Huvi alustajate koolituste vastu on olnud väga suur, 2009. aastast alates kasutatakse koolitusgruppide komplekteerimiseks osalejate poolt esitatavaid motivatsioonikirju, et tagada ligipääs koolitustele neile, kes seda kõige rohkem vajavad. 2010. aastal jätkatakse alustavate ühenduste juhtide koolitamist, paralleelselt alustatakse 6-päevase MTÜ juhtide arenguprogrammi elluviimist, mis on suunatud tegutsevate ühenduste juhtide arendamisele. Lisaks avalikele koolitustele viib EAS ellu MTÜde mentorprogrammi, mille eesmärk on avalikes huvides tegutsevate ühenduste (mittetulundusühingute, sihtasutuste) võimekuse ja professionaalsuse kasv läbi mittetulundussektori omavahelise koostöö ja partnerluse. Alates 2009. aastast on EASi mentorprogramm suunatud ühendustele, kes on tegutsenud vähemalt kaks aastat. Programmi raames toimub koostöö mentorpaaride vahel, mida toetavad EASi poolt mentorpaaridele korraldatavad koolitused. 2009/2010 mentorprogrammis osaleb 10 mentorpaari, mentorsuhte eesmärkideks on seatud näiteks missiooni-visiooni ülevaatamine, eesmärkide täpsustamine, põhikirja ülevaatamine, tegevuskava/strateegia väljatöötamine jms. | ||
- | * Katusorganisatsioonide tehtav. Nt. EMSLi arenguprogramm VÜFi toetusel, kus kahe aasta jooksul töötatakse 20 organisatsiooniga, analüüsitakse nende hetkeseisu ja arenguvajadusi, koostatakse tegevusplaan nende vajaduste lahendamiseks ja aidatakse partnerite leidmisega. Tänaseks leitud organisatsioonidele paarkümmend vabatahtlikku partnerit, peamiselt ärisektorist. Oluline: töö põhjalikkus, mida lühikesed projektid ei võimalda. Mudel on välja töötatud ja tõestanud oma toimivust, aga hetkel pole kindlust, kas seda õnnestub sügisest jätkata (vajadus oleks). Lisainfo: [[www.ngo.ee/tagatargemaks]]. | + | * Katusorganisatsioonide tehtav. Nt. EMSLi arenguprogramm VÜFi toetusel, kus kahe aasta jooksul töötatakse 20 organisatsiooniga, analüüsitakse nende hetkeseisu ja arenguvajadusi, koostatakse tegevusplaan nende vajaduste lahendamiseks ja aidatakse partnerite leidmisega. Tänaseks leitud organisatsioonidele paarkümmend vabatahtlikku partnerit, peamiselt ärisektorist. Oluline: töö põhjalikkus, mida lühikesed projektid ei võimalda. Mudel on välja töötatud ja tõestanud oma toimivust, aga hetkel pole kindlust, kas seda õnnestub sügisest jätkata (vajadus oleks). Lisainfo: [[www.ngo.ee/tagatargemaks]]. '''Kas teistel katustel on sarnaseid tegevusi?''' ''ENL andis 2008. aastal noorteühenduste kvalteediprojekti lõpptulemusena välja Enesehindamise käsiraamatu noorteühendustele.'' |
- | * Muud olulisemad koolitused. Iga-aastane EMSLi suvekool, tavaliselt u. 150 osalejat. 2008 | + | * Muud olulisemad koolitused. Iga-aastane EMSLi suvekool, tavaliselt u. 150 osalejat. 2008 teemaks kodanikuühenduste juhtimine, 2009 ühenduste tegevuse tulemuste mõõtmine ja mõju hindamine, 2010 organisatsiooni arendamine. [[www.ngo.ee/suvekool]]. 2009. aastast lisandus EMSLi kevadkool: 2009 teemaks läbirääkimisoskused, 2010 kriitiline mõtlemine ja argumentatsioon. [[www.ngo.ee/kevadkool]]. Rahastanud: Siseministeerium, KÜSK ja TOF. EMSL käivitas juhtimise jututubade sarja, kus ühenduste juhid-praktikud umbes kord kuus kohtuvad, et arutada erinevaid juhtimisega seotud küsimusi ja vahetada kogemusi. Rahastatakse osalustasudest. [[www.ngo.ee/jututoad]]. |
* Info kättesaadavus. Keskse infoväravana tegutseb eesti ja vene keeles www.ngo.ee - uudised, nõuandekeskus, põhidokumendid. 2009. aastal oli portaalil 153 749 külastust (+56% võrreldes eelmise aastaga) ja 406 908 leheküljevaatamist (+43%), mis teeb keskmiselt päeva kohta 420 külastust. Rahvusvaheliste huviliste jaoks on portaalil ka ingliskeelne osa, mis kajastab olulisemaid arenguid ja kus on kättesaadavad põhidokumendid. Iganädalaselt ilmub eesti- ja venekeelne elektrooniline nädalakiri, mis koondab rubriikide kaupa olulisema info kodanikuühenduste jaoks: uudised, lähenevad sündmused, olulisemad konsultatsioonid ja seadustest tulenevad tähtajad, rahastusvõimalused, meediakajastused. Eestikeelse uudiskirja tellijaid u. 3300, venekeelsel 800, lisaks levivad mõlemad veel erinevates võrgustikes. Neli korda aastas ilmub ajakiri Hea Kodanik, tiraaž 4000. Tegevusi rahastasid 2008-09 Siseministeerium, KÜSK ja Integratsiooni SA. | * Info kättesaadavus. Keskse infoväravana tegutseb eesti ja vene keeles www.ngo.ee - uudised, nõuandekeskus, põhidokumendid. 2009. aastal oli portaalil 153 749 külastust (+56% võrreldes eelmise aastaga) ja 406 908 leheküljevaatamist (+43%), mis teeb keskmiselt päeva kohta 420 külastust. Rahvusvaheliste huviliste jaoks on portaalil ka ingliskeelne osa, mis kajastab olulisemaid arenguid ja kus on kättesaadavad põhidokumendid. Iganädalaselt ilmub eesti- ja venekeelne elektrooniline nädalakiri, mis koondab rubriikide kaupa olulisema info kodanikuühenduste jaoks: uudised, lähenevad sündmused, olulisemad konsultatsioonid ja seadustest tulenevad tähtajad, rahastusvõimalused, meediakajastused. Eestikeelse uudiskirja tellijaid u. 3300, venekeelsel 800, lisaks levivad mõlemad veel erinevates võrgustikes. Neli korda aastas ilmub ajakiri Hea Kodanik, tiraaž 4000. Tegevusi rahastasid 2008-09 Siseministeerium, KÜSK ja Integratsiooni SA. | ||
Line 19: | Line 18: | ||
== Olulisemad vajadused == | == Olulisemad vajadused == | ||
- | * Ühenduste vähene teadlikkus võimalustest, kust abi ja toetust saab. Näiteks võiks MTÜ või SA registreerimisega kaasneda infopakett, mis annab algajale ühendusele olulisemad kontaktid - MAKid, katusorganisatsioonid, veebilehed - mis küsimusega kuhu pöörduda. (Ettevõtjaportaalis | + | * Ühenduste vähene teadlikkus võimalustest, kust abi ja toetust saab. Näiteks võiks MTÜ või SA registreerimisega kaasneda infopakett, mis annab algajale ühendusele olulisemad kontaktid - MAKid, katusorganisatsioonid, veebilehed - mis küsimusega kuhu pöörduda. (Ettevõtjaportaalis org'i regades antakse sellist infot tegelikult küll ühel etapil - Alari) |
- | * Probleemiks pole niivõrd | + | * Probleemiks pole niivõrd algvajaduste, vaid edasijõudnute taseme vajadused - töö ja ressursside planeerimine, mehitamine ja inimeste juhtimine, tulemuste hindamine, juhtorgani töö korraldamine jms. Seda ei lahenda oluliselt ühekordsete koolituste, vaid süvendatud nõustamisega. Toetust oleks vaja sellistele tegevustele nagu EMSLi arenguprogramm ([[www.ngo.ee/tagatargemaks]]), mis on kallis, aga annab tulemusi. Näiteks võiks niisugune hindamine kaasneda pikaajalisemate toetustega, mis on suunatud organisatsiooni arendamiseks, nt. KÜSKi toetused (sellise programmi läbimine oleks toetuse saamise esimene etapp) |
* Rahastamine on liiga projektipõhine, mis ei lase tegeleda muuga kui projektide läbiviimisega (sageli asi ka selles, et ühendused ei oska ühendada projektide läbiviimist ja organisatsiooni arendamist nii, et üks toetaks teist). Selle tulemusel on tegevus hüplik ja lühiajaline, ühendused ei suuda sageli konkureerida parima tööjõu saamiseks. | * Rahastamine on liiga projektipõhine, mis ei lase tegeleda muuga kui projektide läbiviimisega (sageli asi ka selles, et ühendused ei oska ühendada projektide läbiviimist ja organisatsiooni arendamist nii, et üks toetaks teist). Selle tulemusel on tegevus hüplik ja lühiajaline, ühendused ei suuda sageli konkureerida parima tööjõu saamiseks. | ||
- | * [[www.ngo.ee]] edasiarendused, eelkõige nõustamis- ja muu praktilise info kättesaadavuse kohalt | + | * [[www.ngo.ee]] edasiarendused, eelkõige nõustamis- ja muu praktilise info kättesaadavuse kohalt. Näiteks nõustamise muutmine interaktiivseks, ühendades [[www.ngo.ee]] teabekeskuse juurde MAKide konsultandid - lisaks tekstide lugemisele saaksid inimesed selle kaudu esitada küsimusi ja saada spetsialistidelt kiiresti vastuseid. Samuti näiteks koondada sinna rahastajate andmebaas (valdkondade kaupa, kust ühendused raha saavad taotleda), koolituste kalender, partnerotsingute ja muude kuulutuste võimalus. |
== Seonduvad kommentaarid == | == Seonduvad kommentaarid == |